\u00dclest\u00f5usmisp\u00fchade n\u00e4dalavahetus polnud eriline mitte ainult seet\u00f5ttu, et Jeesus sai v\u00f5idu surma \u00fcle ja et t\u00e4nu Jeesuse lunastusele v\u00f5ib meil k\u00f5igil elu olla. Sellel n\u00e4dalavahetusel otsustasidki m\u00f5ned meist sellest elust osa saada ka vahetumalt, v\u00f5ttes ette karske teekonna P\u00f5ltsamaa j\u00f5el istme all Meeli v\u00f5i Pille v\u00f5i m\u00f5ni muu naiseliku nimega kanuu. Et hommikul oli kogudustes osasaamisteenistus, algas matk kell neli p\u00e4rastl\u00f5unal, et ka kaugemad tulijad j\u00f5uaksid kohale. Mairo<\/p>\n![\"OLYMPUS](\"http:\/\/matkad.advent.ee\/wp-content\/uploads\/2016\/03\/P3270019.jpg\")
<\/a><\/p>\n
\nMatka alustasid 14 toredat inimest ja \u00fcks koer. K\u00f5ik olid v\u00e4ga entusiastlikud, et juba veele <\/a>minna ja l\u00f5puks peale pikka talve nautida kevadet. Enne aga palvetasime Viktor N\u00f5mmiku juhtimisel, et meiega midagi ei juhtuks, ja matk v\u00f5iski alata.
\nKuna esimesel p\u00e4eval alustasime matka vastu \u00f5htut, siis kiskus juba vaikselt h\u00e4maraks ja ka temperatuur hakkas vaikselt langema, mis tegi s\u00f5idu veidi viluks, kuid kohale j\u00f5udsime Pajusi k\u00fclamajja enne pimedat, ja varsti olidki k\u00f5ik majas, soojad sokid jalas ja soe jook k\u00e4es, naisterahvad tegelesid s\u00f6\u00f6giga, mehed saunaga, ja varsti istuski seltskond kui \u00fcks perekond pika laua taha maha, et end t\u00e4ita toidu ja hiljem ka vaimutoiduga. Vaimutoiduks s\u00f5ime palven\u00e4dala viimast loengut, mille l\u00f5petasime vaikse palvega ja iga\u00fcks sai s\u00fc\u00fcdata k\u00fc\u00fcnla ja selle teiste juurde panna. \u00d5htu l\u00f5petasime saunatades v\u00f5i vesteldes, aga k\u00f5ik said sooja nii seest kui v\u00e4ljast.
\nJ\u00e4rgmine hommik oli veidi raskem \u00e4rgata, sest \u00f6\u00f6 jooksul juhtus nii m\u00f5ndagi. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseim neist ilmselt suveajale \u00fcleminek, mis t\u00e4hendas iga\u00fchele tunni v\u00f5rra v\u00e4hem uneaega. Kuid hommik tervitas meid sooja p\u00e4ikesega, mis tegi meid v\u00e4ga r\u00f5\u00f5msaks. Kui hommikus\u00f6\u00f6k s\u00f6\u00f6dud ja palvetatud, asusime j\u00f5e poole teele ja varsti olime taaskord teel. P\u00e4ike paistis, linnud laulsid, inimesed olid r\u00f5\u00f5msad, mida veel enamat tahta kaunist p\u00fchap\u00e4evast. Mairo ja Meeri kanuu aga sai enamat. Kuna mul oli koer kaasas, kes esmakordselt oli kanuus, siis temaga oli t\u00fckk tegu, et ta ei sipleks v\u00f5i et ta j\u00e4rske liigutusi ei teeks. Samuti ei tohtinud me liiga l\u00e4hedale kaldale olla, et ta v\u00e4lja ei h\u00fcppaks. Kuid \u00fchel hetkel sai kardetu teoks, Yuko (koera nimi) h\u00fcppas kanuust v\u00e4lja. Sel hetkel sai ta isegi aru, millise vea ta teinud oli, kuid kanuusse tagasi saada oli juba raskem. Seega seisis ta kurvalt mudasel kaldal. Kuid l\u00f5puks sain ta tagasi kanuusse. Kiire kuivatus ja edasi l\u00e4ks s\u00f5it juba rahulikumalt.
\nKuid teisedki p\u00e4ris puhtalt ei p\u00e4\u00e4senud. \u00dcks kanuu j\u00e4i kivi peale kinni ja k\u00fclje pealt tuli veidi vett sisse, kuid siiski s\u00e4ilitati tasakaal ja p\u00e4\u00e4seti vaid ehmatusega. K\u00e4restikulise koha peal aga said pea k\u00f5ik eesistujad korraliku \u00e4mbrit\u00e4ie vett s\u00fclle, ning \u00fched k\u00fclaliskanuutajad Ukrainast said t\u00f5elist ekstreemi t\u00e4itsa kummuli kukkudes. Enda s\u00f5nul nad seda tulidki otsima ja see nende r\u00f5\u00f5msat tuju ei rikkunud.
\nPealel\u00f5unat peale arvukaid seiklusi j\u00f5el oli aga aeg kanuust v\u00e4lja ronida ja lugeda matk j\u00f5el l\u00f5ppenuks. S\u00f5itsime tagasi Pajusi k\u00fclamajja, kus tegime l\u00f5una, taaskord sauna ja saunas muljetades me l\u00f5petasimegi matka. Enne autodesse istudes t\u00e4nasime Jumalat toreda seltskonna, ilusa ilma ja vabaduse eest matkadel k\u00e4ia, elu eest, mille Tema on meile kinkinud.<\/p>\n