{"id":44,"date":"2011-09-07T17:23:14","date_gmt":"2011-09-07T14:23:14","guid":{"rendered":"http:\/\/matkad.advent.ee\/?p=44"},"modified":"2016-03-30T12:12:16","modified_gmt":"2016-03-30T09:12:16","slug":"100km-suvelopumatk","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/matkad.advent.ee\/?p=44","title":{"rendered":"17. 100km suvel\u00f5pumatk"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>23. augusti varahommikuks oli 10 hulljulget inimest kogunenud selleks, et l\u00e4bida n\u00e4dalaga jalgsi 100 km v\u00f5i rohkemgi. Asukohaks oli Paunk\u00fcla veehoidla Ardu l\u00e4hedal ning eesm\u00e4rk avastada K\u00f5rvemaad ja Lahemaad ning l\u00f5petada suvi koos toredate inimestega. Edasi aga r\u00e4\u00e4givad kohalolijad ise, mis juhtus, seda p\u00e4evikuvormis.<\/strong><\/p>\n

Teisip\u00e4ev, 23. august<\/strong><\/span><\/p>\n

Alustasime oma legendaarse matkaga tegelikult juba \u00fche p\u00e4eva v\u00f5rra varem, kui suurem osa matkaseltskonnast P\u00f5ldarude kodu 22. augusti \u00f5htul \u00e4ra vallutas. K\u00f5ik toad olid rahvast t\u00e4is, ainult k\u00f6\u00f6gilaua all ei maganud keegi.<\/p>\n

P\u00e4ris matk algas ametlikult 23. augusti hommikul kell 9.37. Udus oli kokku k\u00fcmme siili: Marleen, Liisu, Triin, Hanna-Betty, Hanna-Liisa, Mervi, Mairo, Tanis, Vallo, Rein. Esimese p\u00e4eva teekonna pikkuseks oli umbes 20km. L\u00f5unat s\u00f5ime J\u00e4gala j\u00f5e \u00e4\u00e4res. P\u00e4rast l\u00f5unas\u00f6\u00f6ki juhtus see, mis ikka juhtub – kett oli maas ja neiud n\u00f5udsid l\u00f5unauinakut. Aga meie suur juht ja \u00f5petaja Mairo k\u00e4sutas k\u00f5ik j\u00e4lle liikvele. V\u00f5tsime suuna Kakerdaja rabale, millest \u00f5htupoolikul ka risti \u00fcle l\u00e4ksime. \u00c4\u00e4repealt oleks ka laudtee peal \u00e4ra eksinud, aga seekord l\u00e4ks \u00f5nneks. Kakerdaja j\u00e4rves puhtaks pestud ja k\u00f5hud tatraputru t\u00e4is, l\u00f5ppes \u00f5htu l\u00f5kke \u00fcmber lauldes ja Reinu juttu kuulates.<\/p>\n

Mervi<\/em><\/p>\n

Aga oli ka toredat, mis h\u00e4sti meelde j\u00e4i!\"\"<\/a>
\nAlguses ei tahtnud toit kuidagi kottidesse \u00e4ra mahtuda. Vahepeal n\u00e4gime hobust, keda sai patsutada, m\u00f6\u00f6dusime Kautla memoriaalist, aitasime eksinud jalgratturit.<\/p>\n

Mairo<\/em><\/p>\n

Kolmap\u00e4ev, 24. august<\/span><\/strong><\/p>\n

P\u00e4eva tipps\u00fcndmus oli kindlasti see, kui otsustasime l\u00f5igata ja l\u00e4bi metsa minna, mis osutus aga tegelikult natuke soisemaks alaks.<\/p>\n

Vallo<\/em><\/p>\n

Kui alguses \u00fcritasime pokude ja k\u00e4ndude peal end veest eemal hoida, siis l\u00f5pus ma lihtsalt astusin sinna vette ja siis l\u00e4ks see vesi juba p\u00f5lvedeni, jess!<\/p>\n

Hanna-Betty\"\"<\/a><\/em><\/p>\n

\u00d5hkkond oli v\u00e4ga kiiresti muutunud koduseks t\u00e4nu teele sattunud kannatustele ning nalja jagus kuni matka l\u00f5puni. Lisaks said k\u00f5ik m\u00e4rjaks ka t\u00e4nu \u00fche silla m\u00fcstilisele kadumisele ning j\u00f5e\u00fcletus oli nagu soojendus soos m\u00fcttamisele. N\u00e4gime veel vaskussi, kes surnut teeskles, ning Rein turnis Valgehobusem\u00e4e tornis. Teekond oli aga alles poole peal ning p\u00e4eva l\u00f5ppedes olime l\u00e4binud 16km.<\/p>\n

Vallo<\/em><\/p>\n

Neljap\u00e4ev, 25. august<\/strong><\/span><\/p>\n

Oh seda r\u00f5\u00f5mu, t\u00e4na on lootust poodi saada! Eelnevatel p\u00e4evadel n\u00e4gime heal juhul m\u00f5nda autot ja tsivilisatsioon tundus v\u00e4ga v\u00f5\u00f5ras juba olevat. Uudistasime Aegviidu looduskeskust, t\u00e4iendasime toiduvarusid ja tatsasime edasi. Esmaabivahendite soetamisega oli toredasti. Apteek oli kinni, aga Mairo ja Rein suutsid \u00fche perearsti \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida ning temalt saime rohkem, kui meil vajagi oli… ja tasuta! Aga miks meil \u00fcldse esmaabi tarvis on? Juba esimesel p\u00e4eval selgus, et plaastreid kulub palju ning matka l\u00f5puks on k\u00f5igil jalad kinni seotud.<\/p>\n

\u00d5nneks l\u00e4ks h\u00e4sti, eriti Reinul, kes ainsana ei liitunud villiklubiga, kuigi ka tal olid omad kannatused. Lisaks tarvitati veel mingeid tablette, \u00e4kki olid peavalu vastu. Tanise jalg oli \u00fcldse kirju nagu papagoi. Vahepeal tuli v\u00e4sinuid innustada ka v\u00e4ikse Snickersiga. Homme meie seltskond v\u00e4heneb, sest Tanis, Mervi ja Hanna-Liisa peavad lahkuma, aga \u00f5nneks tuleb laup\u00e4eval k\u00fclalisi ka. T\u00e4na n\u00e4itab odomeeter 19 l\u00e4bitud kilomeetrit.<\/p>\n

Vallo<\/em><\/p>\n

Minul on k\u00fcll selline tunne, et k\u00f5ik minu varbad on ville t\u00e4is ja jalad megalt valutavad, aga see ei heiduta mind. Homme j\u00e4lle uue innuga!<\/p>\n

Triin\"\"<\/a><\/em><\/p>\n

Teeme panniga kukeseeni. Aga kust me panni saime? Panin oma v\u00f5lud m\u00e4ngu ja l\u00e4ksin k\u00fcsisin meie naabritelt! (“Tere, vabandage, kas teil….oi, teil on pann! Kas me v\u00f5ime seda laenata?”) WC on awesome… ei haise ja on \u00fcliromantiline k\u00fc\u00fcnlavalgus.<\/p>\n

Hanna-Betty<\/em><\/p>\n

Reede, 26. august<\/strong><\/span><\/p>\n

Matk on siiani olnud v\u00e4ga v\u00e4sitav, kuid k\u00f5ik oleme p\u00e4eva l\u00f5puks ikka \u00f6\u00f6bimiskohta kohale j\u00f5udnud. \u00d5htud ongi minu meelest k\u00f5ige paremad. Seltskond on vahva. Nalja saab ja samuti kuuleb tarka juttu ning saab kaasa m\u00f5elda. S\u00f6\u00f6k on v\u00e4ga hea, l\u00f5puks sain ka ujuma. T\u00e4nu sellele matkale oskan ma m\u00f5ni aeg paremini hinnata oma voodit, du\u0161\u0161i ja kodu. T\u00e4nud selle huvitava matka eest.<\/p>\n

Hanna-Liisa\"\"<\/a><\/em><\/p>\n

Neli p\u00e4eva olen vapralt vastu pidanud, m\u00f5ned viimased t\u00e4helepanekud:
\nVill tuleb pika ilu peale.
\nMul on pokuallergia.
\nSeltskond on t\u00f5esti \u00fclimalt tore.<\/p>\n

Mervi<\/em><\/p>\n

Tanis, Hanna-Liisa ja Mervi l\u00e4ksid just \u00e4ra, meid on n\u00fc\u00fcd ikka nii v\u00e4he. Nad just lahkusid ja me juba igatseme neid! Aga uued inimesed tulevad \u00f5nneks juba t\u00e4na \u00f5htul. Igatahes, m\u00e4lestusi, nalju ja muud k\u00f5ike on nii palju, et neid k\u00f5iki ei suuda \u00fclessegi kirjutada!<\/p>\n

Liisu<\/em><\/p>\n

T\u00e4na oli palju vaatetorne ja ilusaid vaateid, mina astusin villiklubisse ja n\u00e4gime j\u00e4lle vaskussi. Kokku j\u00e4i neid meie tee peale matka jooksul 5. \u00dcletasime ka Tallinn-Narva maantee ning tegime sobi. St siis seda, et Betty isa viis meid natuke edasi ning me ei pea hingamisp\u00e4eval matkama \ud83d\ude42 Homset puhkust l\u00e4heb kindlasti k\u00f5igile vaja, sest isegi mina ei j\u00f5uaks homme v\u00e4ga koormust taluda. \u00d5htul oli k\u00f5ige hullem seis Hanna-Bettyl, ega Mairogi oli n\u00e4ost \u00e4ra. P\u00f5hiline oli see, et tuli ennast vett jooma sundida ja siis olukord paranes. Mairo tegi aga Viru rabast koguni laulu! T\u00e4nane teekond oli 16 km.<\/p>\n

Vallo<\/em><\/p>\n

Laup\u00e4ev, 27. august<\/span><\/strong><\/span><\/p>\n

Ometigi laup\u00e4ev. Betty arvab, et me saime t\u00e4na kaua magada, sellisel matkal on t\u00f5esti ka \u00fcks lisatund \u00f5nnistus! Hingamisp\u00e4ev on ikka nii hea p\u00e4ev, saab puhata jne. Aga imede ime, mul ei valuta kuskilt v\u00e4ga midagi. Homme on viimane p\u00e4ev, p\u00e4ris r\u00f5\u00f5mustav on seej\u00e4rel saada taas oma voodisse!<\/p>\n

Liisu<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

T\u00fcdrukud said endal juuksed puhtaks pestud ja julgevad isegi naeratada pildi jaoks. Hommikul nagu ikka, v\u00f5tsime \u00f5ppet\u00fckki, kuulasime k\u00f5net ja laulsime palju. Saime munav\u00f5ileiba, mis tundus lausa teiselt planeedilt olevat. P\u00e4rastl\u00f5unal k\u00e4isime Pikakosel \u00fche ajaloolise majaga tutvumas. N\u00e4gime ainulaadseid kasetohust maale, uudistasime huvitavaid vanaaegseid asju ja musitseerisime Jakob Hurda klaveril. \u00d5htul \u00fcritasime l\u00f5kketules banaane k\u00fcpsetada ja tegime natuke nalja ka. Kogu n\u00e4dala jooksul oli v\u00e4ga lohutavaks teadmiseks see, et viimasel p\u00e4eval tuleb k\u00f5ndida 21 km, seega saab ainult paremaks minna.<\/p>\n

Vallo<\/em><\/p>\n

P\u00fchap\u00e4ev, 28. august<\/strong><\/span><\/p>\n

See on viimane p\u00e4ev. Polnud \u00fcldse enam nii raske. Me k\u00f5ndisime isegi \u00fcle tunni aja ilma pausita, lihtsalt otse. L\u00f5puks j\u00f5udsime randa, l\u00e4ksime kohe ujuma – MERRE. nii hea ja m\u00f5nus oli. Saime kooki ja muud head. Rannaliivale sai kirjutatud m\u00f5tiskluse ajal ka teade: JEESUS SIND<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Saime veits vihma kaela ka, aga polnud hullu, meil olid keebid, millega n\u00e4gime v\u00e4lja nagu teod. T\u00e4na oleme peaaegu terve aeg laulnud. L\u00f5puks j\u00f5udsime 100 km peale, tegime pilti, puhkasime ja edasine oli ainult vormistamise k\u00fcsimus. Polnud raske, arvatavasti tulen veel. Aga tunne on hea! Aa, laulsime isegi pea-ja-\u00f5lad-p\u00f5lvedki koos kottidega. Nautisime veel sauna, v\u00f5tsime m\u00f6nuga leili ja k\u00e4isime meres ujumas.<\/p>\n

Hanna-Betty<\/em><\/p>\n

\u00dcritasime p\u00e4ev otsa Mairoga meeleheitlikult kala leida \u00f5htuks, aga ei saanudki, kalameestel olevat kehv p\u00e4ev. Minu matka suurimaks saavutuseks j\u00e4\u00e4b see, et auto on mul K\u00e4smus, aga auto v\u00f5tmed suutsin koju P\u00f5ltsamaale saata, t\u00e4nud Reinule, kelle abiga siiski k\u00f5ik korda sai.<\/p>\n

L\u00f5petuseks mainin \u00e4ra k\u00f5ige olulisema fakti, me l\u00e4bisimegi 100 km, ma tean, et lapselapsed mul seda lugu uskuma ei hakka, sest selle p\u00f5lvkonna jaoks on \u00e4kki juba autost tuppa k\u00f5ndimine saavutus. Ja siis \u00fctleb vanaisa: “Aga kui mina veel noor olin…” Nii see elu kord on, matkajoovastusest kantuna kirjutasime Mairoga m\u00f5lemad ka \u00fche luuletuse p\u00e4eviku l\u00f5ppu ning minu arvutuste j\u00e4rgi k\u00f5ndisime me seda 100 km umbes 24 tundi, mis teeb keskmiseks kiiruseks 4 km\/h. Soos oli kiiruseks tegelikult 0,2 km\/h..
\nL\u00f5petuseks aga vend Reinu m\u00f5tted.<\/p>\n

Vallo<\/em><\/p>\n

Mis siis ikka, tore, et mindki kaasa v\u00f5eti. Noorte kallite inimeste naljad ja kaunid lauluh\u00e4\u00e4led ei lasknud k\u00f5ndimisel tuimaks kotikandmiseks muutuda. Ja m\u00f5neks p\u00e4evaks sai oma igap\u00e4evamuredki unustatud. Hooman ja n\u00e4en neis noortes potentsiaali ja soovin s\u00fcdamest ka m\u00f5ningaid m\u00f5tteid jagada, et nad ikka prioriteete elus Issandale toetudes \u00f5igesti seaksid ja teel p\u00fcsiksid.<\/p>\n

Matkad on toredad: n\u00e4ha kodumaa loodust ja \u00fcksteist igasugustes situatsioonides. Soovin s\u00fcdamest \u00f5nnistatud elumatka teile k\u00f5igile. Saite teiegi mulle s\u00fcdamel\u00e4hedasemaks. Nakatage teisigi matkapisikuga ja samas ka “p\u00e4\u00e4stepisikuga”.
\nT\u00e4nu Taevaisale ja k\u00f5igile matkakaaslastele!<\/p>\n

Rein<\/em><\/p>\n

Tegemist on v\u00e4ikse (loe:tsensuuri l\u00e4binud) osaga meie matkap\u00e4evikust! Tule meie s\u00fcgismatkale ja saad n\u00e4ha kogu p\u00e4evikut!<\/strong><\/span><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

23. augusti varahommikuks oli 10 hulljulget inimest kogunenud selleks, et l\u00e4bida n\u00e4dalaga jalgsi 100 km v\u00f5i rohkemgi. Asukohaks oli Paunk\u00fcla veehoidla Ardu l\u00e4hedal ning eesm\u00e4rk avastada K\u00f5rvemaad ja Lahemaad ning l\u00f5petada suvi koos toredate inimestega. Edasi aga r\u00e4\u00e4givad kohalolijad ise, mis juhtus, seda p\u00e4evikuvormis. Teisip\u00e4ev, 23. august Alustasime oma legendaarse matkaga tegelikult juba \u00fche p\u00e4eva […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":148,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_links_to":"","_links_to_target":""},"categories":[1],"tags":[12,5,11,18],"class_list":["post-44","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-history","tag-12","tag-jalgsimatk-2","tag-pikem","tag-pohjaeesti","et-has-post-format-content","et_post_format-et-post-format-standard"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/matkad.advent.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/44","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/matkad.advent.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/matkad.advent.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/matkad.advent.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/matkad.advent.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=44"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/matkad.advent.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/44\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1303,"href":"https:\/\/matkad.advent.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/44\/revisions\/1303"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/matkad.advent.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/148"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/matkad.advent.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=44"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/matkad.advent.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=44"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/matkad.advent.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=44"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}