5. Lõuna-Eesti räätsamatk

AEG: 30.jaanuar-1.veebruar, 2009
MARSRUUT: Panga bussijaam–Rebasmäe metsaonn–Kõverajärve metsamaja-Värska
LIIK: jalgsi (räätsad)
OSALEJAD(12): Tanis Kulp, Mairo Tutk, Kristi Holzberg, Mariliis Voitk (nüüd Laurik), Kristian Nõmmik, Tiit Kaeeli, Annemai Noorkõiv, Kalle Daniel, Ragne Varblane, Birgit Masing, Hellevi Nõmmik, Marleen Lobjakas
KÜLALISED(3): Aldar Nõmmik, Laura Nõmmik, Jürgen

Sellest matkast on säilinud tore matkapäevik, millest paremat kirjeldust matka kohta ei olegi. Nautige!

Neljapäeva õhtu

Oleme Tartu adventkirikus. Käisime Tanise, Marleeni ja Kallega toitu ostmas, ja muud viimast vajalikku. Ja osa toitu juba ära jagatud nende vahel, kes ka siin ööbivad. Inimesi tuleb matkale 12, neist 7 on juba kohal, tüdrukud juba magavad.

Hommikuks peaks kõik valmis olema, ainuke mure on veel see, et kes pole siia ööbima tulnud, et kas nad ikka jõuavad õigeks ajaks hommikul pärale.
Ilma kohta nii palju, et temperatuur on -1 C, pilves suhteliselt, ja ka lund pole väga palju, sest viimase sulaga on lumi suht kokku vajunud, aga loodame, et Põlvamaal on lund rohkem. Äratus on hommikul kell 5.30.

kell 11.28(Mairo)

Reede hommik

Kell 5.30 ärkasime, tüdrukud natuke hiljem. Sigrid, kes oli öövalves, oli nõus meile mannaputru ise tegema(SUUR AITäH TALLE). Kell 6.05 sõimegi juba 7-kesi all mannaputru vaarikamoosiga. ülimalt hea oli nii hea toiduga matka alustada. Sel ajal, kui me sõime, saabusid ka viimased seltsilised. Panime termosed kuuma vett või kuuma teed täis, pakkisime viimased toidud sisse, ja kell 7.00 alustasime teed Tartu bussijaama. Väljas oli veel pime, kui kiriku ustest välja astusime, temperatuur oli natuke alla -2 C. Tuulevaikne, ja pilves veel. Bussijaama jõudes ostis Tanis piletid, jagasime need ära, mõnda aega ootasime bussi, ja 7.25 oligi buss ees, panime oma suured seljakotid alla, ja ise ikka istusime üles, ja 7.30 alustasime teed Võrru. Bussis tehti kalkulatsioone, kui külmaks siis siiski läheb, ja kui külmaks mitte.

kell 8.04(Mairo)

Kell 8.45 jõudsime Võrru. Tulime bussi pealt maha, läksime Räpina posti alla, ja mina Tanisega läksime pileteid ostma. Klienditeenindaja oli väga hea teenindaja, aga kui küsisime kell 9.00 Panga bussipeatusesse, siis küsis ta enam-vähem, et mis koht see veel on, aga kui ütlesin, et kohe peale Leevit, siis ta vaatas enda andmebaasist, ja leidis siiski selle koha ja müüs meile need piletid. Seltskonnal oli siin Võrus veel viimane võimalus tsiviliseeritult WC-s käia. Kell 9.00 tuligi buss ette, ja seekord pidime kotid üles võtma, aga õnneks oli buss enam-jaolt meie seltskonna päralt, et sellega probleemi polnud, ja kell 9.30 jõudsimegi Panga bussipeatusesse. Bussist välja saades hakkaski meie matk pihta. Esimene osa matkast läks mööda autoga sõidetavat metsateed. Lõunaks tahtsime jõuda Liipsaare metsaonni juurde.

kell 9.30(Mairo)

Vahepealsed peatused enne lõunat olid kiired ja huvitavad, ja eesmärki väärivat. Nende kohta rääkida ei oska, aga üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, ehk siis siit tuleb rodu pilte jälle:) Nii palju, et vahepeale jäi kolm pausi, kuni lõpuks räätsad jalga saime, ja kui räätsad jalas olid, tegime kaks pausi. Esialgu tuleb kolme esimese pausi pildid.

Järgmised pildid on rabas tehtud. Rabas oli tore kõndida, kuigi lõpp enne Liipsaare metsaonni oli juba päris ränk. Rabas oli lund päris palju, ilma räätsadeta oleks seal suht võimatu olnud kõndida. Vahest vajus isegi räätsaga mõnest kohast läbi, aga see oli tingitud enamasti valesti astumisest või vale raja valikust. Lume paksus võis olla rabas kuni 40 cm kohati, vähemalt nii tundus. Mõnes kohas oli täitsa vesi ka lahti, et pimesi otse ei saanud minna, vaid pidi valima, kust lähed, ja kuidas lähed.

Reede lõuna

Lõpuks oleme jõudnud Liipsaare metsaonni. Praeguseni oleme kõndinud umbes 7,3km. Jõudsime kell 12.15 Kõik on väsinud. Liipsaare metsaonn on hea puhkamispaik, ja hea koht, kus lõunat teha. Esimeseks lõunaks oli planeeritud pakisupp nuudlitega. Alguses üritasime teha metsaonni pliiti alla tuld, aga 15 minuti möödudes leidsime, et väljas saab kergemini tule üles, ja ka vesi ämbrites läheb kiiremini keema. Vett saime nii, et panime ämbritesse lihtsalt lund, ja see sulas veeks, loogiline, või mis? Lõpuks saime vee keema, ja sööma hakkasime umbes kell 14.00. Ja lahkusime sealt 14.45. Ilm on hea, temperatuur on umbes -1,5 C, vaikselt sajab lund, ja tuul on olematu.

kell 14.45(Mairo)

Siin on mõned muljetajate tekstid:

Tuli ei tahtnud põlema hakata ja mul tekkis geniaalne idee panna küünal ahju. Nüüd läks põlema. Inimesed on toredad. Päike paistab ja linnud laulavad. Mairo mängib tikkudega. On mees, eks! Komeedi komm on hea =)

kell 12.30(Hellevi)

Tee on hea, supilumi on pliidi peal sulamas (vaevaliselt sulab =) ) Aga kõik on tore 🙂 Kristian ja Kristi armastavad Domino küpsiseid. 🙂

kell 12.40(Kristi)

Reede õhtu

Nii, Liipsaare juures lahkusime siis kell 14.45(tagantjärgi mõelda, siis natuke liiga hilja, aga pole lugu). Tahtsime ja läksimegi üle Meenikunno raba, oleksime võinud kasutada laudteed, aga kuna oli siiski talv ja lumi maas, ja meil räätsad kaasas, siis ei kasutanud laudteed, vaid läksime suunaga Päikeseloojangu metsamaja poole. Alguses oli plaan järvesid vältida, aga mõtlesime, et proovime, kuidas rabajärve jää kannab, ja kandis ilusti, et ületasime Meenikunno 2 rabajärve ka räätsadega. Varsti saimegi raba ületatud, Päikeseloojangu metsamaja juures peatusime hetkeks, et ütelda, et see on üks Eesti ilusamaid RMK metsamajasid. Pikema peatuse tegime Põikeseloojangu metsamaja parklas, kus arutasime Tanisega kahe erineva marsruudi üle. Otsustasime pikema marsruudi kasuks, mis oli 1.6-2km pikem teisest. Edasi kuni Nohipalu Valgjärveni kasutasime liikumiseks sihti, kus kasutasime ka räätsasid, alles Valgjärve juures võtsime räätsad alt. Seal tegime järgmise pikema peatuse. Ja kuna mul tekkisid kahtlused pikema marsruudi üle, siis otsustasime, et laseme seltskonnal otsustada. Ja otsustati pikema marsruudi kasuks. Ja siis liikusime edasi. Seal tegin väiksed muudatused ka enda suusapükste juppides, et eemaldasime ühed plastjupid, mis tegi seljakoti kandmise vaevaliseks. Nõndaviisi jäime seltskonnast maha, aga lõpuks suutsime neile siiski järele jõuda, ja kell 16.40 tegime järgmise peatuse, ja võtsime Hingamispäeva vastu lauldes. Peale seda veel mõnda aega kõndisime, aga siis jõudsime selle hetkeni, kus enam mööda teed ei saanud minna, ja pidime räätsad taas jalga panema, ja enam ei saanud enam ilma taskulambita ka kõndida, ja siis sain Taniselt pealambi laenuks, sest edasi pidi kaarti ka pingsalt jälgima. Igaljuhul sel momendil hakkas esimese päeva kõige huvitavam ja vaevalisem osa.

Tee nägi ette, et teatud aeg pidime minema mööda sihte, alguses olid metsasihid, siis tulid rabasihid(Süvahavva raba), ja siis mingil hetkel pidime viimase sihi pealt maha keerama, et leida Ilumetsa meteoriidikraatrid üles. Läks aga teisiti. Algus oli hea, pimedas mööda metsasihte minna polnud nii hull. Tee peale jäi küll igasuguseid märke aktiivsest metsaloomade elust, eriti sigade elust. Metsasihtidest saime ilusti jagu, need olid kergemad, ei vajunud ega midagi hullu polnud, ainult pime. Kuid siis tulid rabasihid, mis alguses olid laiad, aga mida edasi, seda kitsamaks ja raskemaks läks. Kuna mina olin esimene, siis ma natuke nägin, kuhu astun, aga pinnareljeefi oli suhtraske määrata, et umbes astusin, samal ajal pidin kaarti jälgima, et õigel hetkel õige sihi peale keerata. Seal tegime parajat tempot ka, et seal polnudki võimalust puhata. Lõpuks saime kõige viimase, ja kõige hullema sihi peale.
Algus oli selgi rabas, aga umbes saja meetri pärast muutus seegi siht natuke metsasemaks, et pinnas läks tasasemaks. Kui olin arvanud, et oleme piisavalt kõndinud, et ära pöörata sihi pealt paremale, et leida Ilumetsa kraatrid, siis tegime pausi, vahetasime pealambi patareid(mis läks ka vaevaliselt). Aga kui puhatud olime, alustasime teekonda asimuudi järgi, aga seal me failisime(põrusime), ja kõndisime mõned kümned minutid niisama metsas, kuni lõpuks läksime tagasi sihi peale, et jõuda suurema teeni. Selle lõigu alguses lubasime seltskonnale, et 300 meetrit veel räätsadega. Kuigi arvestus oli umbes õige, venis see 300 meetrit eriti pikaks, ja ikka väga pikaks, aga see oli tingitud selle sihi nõmedast omapärast, inimeste väsimusest, pimedusest ja veel väiksematest omadustest, mis muutsid need 300 meetrit eriti vaevaliseks. Igaljuhul olime kindlad, et oleme õige sihi peal, aga kuna see nii pikk tundus, siis mõtlesime, et kas see ikka on see siht, vahepeal palvetasime ka, et oleksime õigel teel. Ja siis kui siht pea et ära kadus, mingi võsa tekkis, tegime pausi, kus ma isiklikult tundsin, et nüüd edasi enam ei jõua, aga siiski, natuke puhatud, tõusime, ja läksime läbi selle tiheda(loe värdja) võsa. Ja kohe sealsamas võsa taga oligi tee, mida olime niikaua oodanud. Ja sel hetkel mõistsin, et olime ikka õigel teel olnud, aga see siht lihtsalt tundus liiga pikk olevat.

Edasi läksime mööda teed, ja ilma räätsadeta. Ilumetsa meteoriidikraatrite juurde me ei jõudnudki, küll tegime seal parklas viimase peatuse enne ööbimiskohta jõudmist. Mööda teed oli siis veel mingi 2km minna, mis läks suhteliselt kiiresti. Ja ööbimiskohta jõudsime kell 19.30. Kõik olid ülimalt väsinud, aga pidi veel lõkke tegema Rebasmäe metsaonni, ja vee tooma allikast, ja süüa tegema, ja palju muudki, aga suurem katsumus oli möödas. Hiljem mõõtes saime esimese päeva pikkuseks umbes 17,5-18km. Õhtul sõime tatraputru hapukoore, majoneesi, ubade, herneste ja ketšupiga. Ülimalt hea oli:) Kell 23.00 said enam-vähem kõik magama. Öövalved tegime samuti, et kes lõket valvab, esimesena pidin mina olema kella 2-ni, siis Kristian kella 5, ja siis Tanis hommikuni. Ikka sajab lund, temperatuur on mingi -8,5 C, ikka tuulevaikne.

kell 23.45(Mairo)

need siis Meenikunno rabas tehtud,

Need siis Meenikunno rabajärvedel tehtud.

Siis kui oli veel valge, aga kohe läks pimedaks, siin võtsime Hingamispäeva vastu.

selleks hetkeks olime saanud soosihtidest läbi, ja olime viimase sihi peal, ja see on kuulus paus, sest siin sai lubatud, et 300 meetrit veel räätsadega kõndida.

Laupäeva hommik

Äratus oli kell 8.00, kuid paljud olid juba varem üleval, ja mõned veel põõnasid edasi, kel kohustusi polnud. Esialgu ei tahtnud üldse nina onnist välja pista. Aga kes olid sunnitud erinevatel põhjustel siiski välja minema, laususid esimese asjana onni sisse tagasi tulles, et väljas on ülimalt ilus ilm. Ja hiljem, kui isegi välja pidin minema, nõustusin sellega, sest väljas oli tõesti väga kena talveilm. Hästi vaikselt langes lund, pilved olid hõredad, mis tähendas, et hommik oli valge ja hele, ja üsna varsti kadusid üldse pilved ära, mis tähendas, et enne liikuma hakkamist paitasid me põski ka hommikune metsatagune positiivsust kiirgav päike. Aga enne veel pidime sööma, ja asjad kokku pakkima. Aga enne ööst, kuidas me selle üle elasime,

öösel, enne kui magama jäime, oli temperatuur väljas umbes -8,5 C, mis öösel langes, ja hommikuks oli umbes -11,5 C, ja onnisisese temperatuuri täpselt ei oska öelda, aga pudel veega jäätus. Muidugi tule ääres oli soojem, aga mitte siiski oluliselt. Mina, kes pidin olema, esimesena öövalves, suutsin olla umbes kella 1-ni üleval, sel hetkel veel puud kenasti põlesid, ja samas lubas Hellevi mind magama, sest lubas ise üleval olla. Pärast seda ma ei tea, mis edasi juhtus. Igaljuhul ärkasin veel kella 3 või 4 ajal üles, sest võimatu oli edasi magada, võtsin kotist termokile, ja mähkisin selle ümber magamiskotti, pärast sellist teguviisi sain hommikuni magada. Sel hetkel oli Kristian öövalves. Hommikul märkasin, et termokile oli veel kasutanud Mariliis, teised magasid aga samuti vahelduva eduga, mõni üksik meist sai korralikult magada. Aga üle elasime, ja ikka veel elus.

Äratus ise oli ebaäärane, aga kõik sai õigeks ajaks tehtud, ja hommikuks sõime kartulipüreed, mõned suppi, kes rohkem vett panid. Lisadeks oli hernes ja uba. Ja tegime kaasa ka kuuma teed termostesse. Päris pakitud ja liikumisvõimelisteks saime umbes kell 10.00, selleks ajaks oli temperatuur säravast päikesest hoolimata veelgi langenud, ja termomeeter näitas -13 C.

kell hommikul (Mairo)

Laupäeva lõuna

Nii, nüüdseks oleme käinud päris pikalt mööda sihte, ja mõned väiksed ojad ületanud, ja käes on see aeg, kus oleks tarvis kõhtu kinnitada. Oleme valinud selleks sobiva sihi, kuhu paistab päike peale, ja hea “soe” olla. Et lõkke tegemine kiiremini läheks, otsisid kõik sobivat lõkkematerjali. Meie Kristianiga võtsime lähedaloleva kuivanud puu maha, et sellest mõned keskmise pikkusega halud saagida, mida kasutati lõkke all, et otse lume peale ei teeks. Lõkkega läks natuke aega, aga lõpuks saime põlema, ja sai natuke käsi soojendada. Lõunasöögiks oli ette nähtud müsli piimaga, õnneks hoidsime öösel piima nii, et see ära ei jäätuks, aga siiski kottides olid piimapakid natuke külma saanud, ja koos piimaga tulid kaussi ka väiksed piimakristallid, millest sai lahti natuke kuuma teed peale valades. Aga söök on söök, ja müsli veel pealekauba, et kõhud saime täis, ja energiat kõvasti juurde. Paistab ikka selge päike selges taevas, tuult pole endiselt, ja temperatuur on -13,5 C.

kell 14.00(Mairo)

Laupäeva õhtu

Pärastlõunane tee läks kiiresti ja ladusalt. Alguses lootsime, et Aldar jõuab enne meid metsamajja, et ta saaks maja kütte panna, ja võtmega asjad ära klaarida, aga mida lähemale me jõudsime metsamajale, seda enam me saime aru, et me jõuame kiiremini sinna. Seega helistas Tanis metsamaja perenaisele, ja küsis, kuidas võtme kätte saab. Võti pidi olema kuuris. Pärast lõunasööki liikusime veel mõnda aega metsas kuni jõudsime Rõssa külla. Seal saime mõnda aega põllu peal kõndida, ületasime suure maantee, ja siis natuke liikusime veel lageda peal. Enne metsa tegime väikese pausi päikese käes. Pausist edasi jäi 200 meetrit metsa, ja siis pidi tulema raudtee, mida mööda pidime minema veel 1,4km, et siis õiges kohas ära pöörata metsamaja poole. Raudteel on hea pikkust lugeda tänu piketipostidele, need on täpselt 100 meetri tagant. Kui pööramise koht tuli, õnnestus meil täpselt õiges kohas ära pöörata, ja leidsime sihi suurema vaevata üles. Alguses kaardi pealt vaadates kartsime, et edasine maastik tuleb suurte tõusudega ja langustega. Ja tuligi, aga mitte üldse nii raske, kui kartsime. Enne viimast etappi otsustasime teha väikese pausi, ja seal pildistasime endist matka esimese ühispildi, aga mitte viimase.

Viimane etapp läks siis üle küngaste ja mägede, suht raske oli ronida ja laskuda, aga õnneks olid need Eesti väiksed tõusud, et kuidagi kahju nad meile teha ei saanud. Ja varsti olimegi Kõverajärve juures, millest läksime otsejoones üle. Ja seal paistiski meie väike majake järgmiseks ööks. Päike veel paistis, aga hakkas juba metsa taha vajuma, tuult polnud ikka veel, ja termomeeter näitas umbes -14 C.

kell 16.00(Mairo)

Majja jõudes üllatusime positiivselt, sest maja oli ülimalt soe, isegi kamin veel hõõgus õrnalt. Välisjalanõud ukse ette jättes, suundusime kõik teisele korrusele, kus ootasid meid madratsid ja suur ruum magamiseks. Pärast natuke pikutamist tegime esimesel päeval plaani võetud jääaugu järve, mis läks kergelt, sest arvatavasti oli eelmisel õhtul mingi muu rahvas ka jääaugus käinud. Et 5 minutiga oli auk valmis. Siis suundusin sauna üle vaatama, kus soojendas ennast juba Annemai, ja hiljem lisandus sinna veelgi rahvast. Kuigi maja ise oli ka soe, oli saun ikkagi kõige soojem koht. Mõni aeg pärast seda tuli ka Aldar koos Laura ja Jürgeniga. Koos nendega istusime laua taha ja tegime väikse osadusõhtu vesteldes teemal, mis see matk meile on andnud, ja kuidas seda võrrelda selle teega, mida me iga päev peame käima. Alguses rääkis igaüks iseendast, ja hiljem tegi Aldar selle põhjal kokkuvõtte ja jutles natuke. Kahjuks siis nad pidid lahkuma, aga enne lahkumist võtsime toreda ettevõtmise ette. Nimelt oli meil seal suhteliselt väike WC, millesse viimastel andmetel mahtus 11 inimest, ja eesmärk oli uus rekord teha, ja 15 inimesega oli meil see võimalus. Ja siis me mahutasimegi 15 nägu ühte WC-sse, ja see on selle WC uus rekord.

Kui Aldariga oli hüvasti käteldud, läksid naised sauna. Mehed niikaua lihtsalt minu mäletamist mööda passisid tühja. Ja vahepeal läbisid kaminatuba kuumad naised, kes suundusid jääaugu poole. Tublid naised olid, kes julgesid jääauku proovida. Ja vahepeal, kui naised veel saunas olid, tõid mehed kõik toidud, mis neil oli, alla kööki, sest toitu rohkem kaasa ei pidanud tassima. Ja siis tuligi see õnnis hetk, kui mehed said sauna minna. Alguses oli plaan ainult mõnel jääauku minna, aga mida aeg edasi, seda kuumemaks end kütsime, ja lõpuks käisid kõik ära, isegi topelt vist. Sel ajal kui saunas käisime, oli temperatuur juba -17 C -ni langenud. Sel ajal kui mehed saunas olid, tegid naised süüa. Õhtusöögiks oli makaronid ketšupi, majoneesi, ubade ja hernestega. Päris hea oli, aga nagu me kuulsime, tegid naised kõva kaks tundi süüa, hoolega tehtud :D. Saunas olles õppisime saunatarkusi ka. Talvel jääauku minnes villased sokid jalga, ja kindad kätte. Igaljuhul peale sauna oli eriti hea olla. Lebotasime tund aega üleval mattide peal, mitte midagi tehes. Ja siis saigi lõpuks süüa ja kuuma teed, ja moosisaia. Ja siis saime kõik magama. Väljas oli selge tähistaevas, väga ilus tähistaevas veel pealekauba, ja kuu paistis. Temperatuur oli umbes -19 C, tuult ikka polnud.

kell 23.50(Mairo)

Pühapäeva hommik

äratus oli kell 8.00. Kui õhtul oli mõningal meist veel haiglane tunne, siis hommikul oli ülipuhanud tunne, ja meeleolu superhea. Mina hakkasin kohe asju pakkima, Tanis pani ka enda magamisasjad kokku, ja läks siis alla pliiti alla tuld tegema. Mõne aja pärast tuli ta tagasi üles. Selleks ajaks olid asjad enam-vähem koos. Ja siis läksime Helleviga alla vett keema ajama. Varsti pärast seda olid enamus üles ärganud, ja siis hakkas naissugu ümber pliidi keerlema. Kell 10.00 sai riisiputru vaarika või pohla moosiga, ja moosisaia veel kõrvale. Kui pott, kus süüa tegime, tühjaks sai, panime kohe uue vee keema, sest lõunasöögi pidime termostes kaasa võtma. Lõunasöögiks oli plaanitud pakisupid nuudlitega. Sellega said neiud kiiresti valmis. Enne lahkumist koristasime maja veel ära, ning kell 11.00 olime valmis liikuma. Hommikul kell 8.00 oli temperatuur -23 C, taevas oli täiesti selge, ja saime ilusat päikesetõusu nautida, kell 11.00, kui majast lahkusime, oli temperatuur tõusnud, ja termomeeter näitas -18 C. Ja terveks päevaks sai meile saatjaks põski paitav päike.

kell 11.00(Mairo)

Pühapäeva lõuna

Kui alles alustasime teekonda, siis suht alguses ei vastanud kaart tegelikkusele, ja pidime minema mööda teed, mis õigupoolest läks õiges suunas ja hiljem saime aru, et see kaart oli ikkagi kaardi peal, aga looduses oli natuke raietöid tehtud, ja see tee oli alguses natuke muutunud, ja kraave oli ka juurde rajatud, aga paarisaja meetri jooksul sain aru, kus oleme, ja edasi läks rahulikult, ja absoluutselt õiges suunas. Esimese pausi tegimegi seal, kus olime 100% veendunud, et oleme kaardil enda asukoha õigesti määranud. See oli sihi ja tee ristumisel. Sealt edasi läksime mööda sihti, ületasime suure maantee, ja siis panime räätsad jalga. Alguses läksime räätsadega mööda sihti, aga siis kadus sihtpeaaegu ära, aga meie õnneks oli seal jäätunud oja, mida mööda oli väga hea minna, ja mis läks otsemini samuti. Selle ojaga oli üks väike naljakas asi ka, nimelt sügisel kui marsruuti kavandasin, tegin seda suhteliselt halva kaardi peale, ja ei saanud aru, et tee on hoopis oja, ja kõige alguses pidime mööda oja minema, vahepeal saime aru, et sealt ei saa minna, et seal pole teed. Aga lõpuks läksime ikkagi mööda oja. 🙂 Mööda oja minnes pidime ristuma teega, mida mööda pidime edasi minema. Mõne aja pärast jõudsimegi teele, kus tegime järgmise pausi. Läksime mööda teed edasi, ja esimese päikesepaistelisel kohal tegime pikema pausi, pärast mida kõndisime Treski külast läbi, kuni lõunapausini. Lõunapausi tegime umbes kell 14.00. Lõunasöögiks oli siis termostesse kaasa võetud pakisupp nuudlitega, mille kõrvale oli must leib. Lõunasöögiga läks väga kiiresti, kes ikka tahtis külma ilmaga kaua ühe koha peal passida. Et lõunapausi ajal olime ühe kohapeal maksimum 30 minutit. Päike paistis, temperatuur oli -13,7 C, tuulevaikne ja selge.

kell 14.00(Mairo)

Pühapäeva õhtu

Pärast lõunasööki liikusime kiirelt edasi mööda suuremat metsateed. Tempot tegid Marleen ja Ragne, matkal kõige nooremad osalejad, vastavalt siis 15 ja 16. Varsti pöörasime väiksema metsatee peale, kus tegime pärastlõunase pausi. Ja kuna me olime juba aru saanud, et bussi peale jõuame kindlasti, ja aega jääb isegi üle, siis üritasime teekonda pikemaks venitada, et liiga vara ei jõuaks Värskasse, et Värskas külm ei hakkaks. Ja tempot üritasime ka maha võtta, aga ikka jäi aega selgelt üle. Järgmise pausi tegimegi Luige metsamaja juures, kus kasutati võimalust DC-s käia. Ja seal võtsime ka rohkem aega puhkamiseks. Ja siis läksime edasi mööda matkarada, mis oli ümber õrsava järve loodud. Ja kell 15.30 olimegi Värskas, ja bussini oli aega täpselt 1 tund. Osad kasutasid seda aega külakiigul kiikedes mõnda aega ja kell 15.50 olid kõik kogunenud kohalikku MARKETisse kohaliku müüja loal. Pood sai kõva kasumit, sest matkaseltskonnal oli igasuguseid isusid erinevate maiustuste järele. Kell 16.34 tuligi buss, kuhu ennast m?nusalt sisse seadsime. Sel ajal kui Värskas olime, hakkas päike loojuma, ja seega ka temperatuur langema, termomeeter näitas -13,5 C, ja ikka oli tuulevaikne. Tartusse jõudes näitas termomeeter -12,5 C, et tartus oli soojem, kui Värskas. Natuke peale kuute olimegi Tartus, kus tegime viimase ühispildi, ja jätsime oma sõpradega hüvasti. Üksteisest lahkuti rõõmu ja nukrusega, sest eelnev nädalavahetus oli olnud nii vahetu ja rõõmus, ja tõeline ja parim aeg, kus sai olla koos sõprade ja Jumalaga. Juba ootame järgmist matka.

Hellevi