• AEG: 9.-12. august, 2007
  • LIIK: jalgsi
  • MARSRUUT: Põlva-Taevaskoja- Kiidjärve-Valgemetsa
  • OSALEJAD(7): Mairo Tutk, Juulika Roov, Tanis Kulp, Älis Kulp, Helin Kivit, Matthijs, Miriam
  • KÜLALISED(5): Merilin, Evelin, Kristian, Hellevi, Aldar

See oli päris esimene matk, mille korraldasime Tanisega kahekesi. Kui õigesti mäletan, oli Tanis suurem aktivist selle matka juures, sest tema soov oli Hollandis saadud sõpradele näidata veidi enam Eestimaad, kui seda näeb lennukist või maanteel autoga sõites.
Igaljuhul olime üsna rohelised alles sel alal, ja kui valid tundmatu piirkonna ka, kuhu matkata, siis tavaliselt see hästi ei lähe. Aga meil läks üsna hästi, kui välja arvata paar huvitavat seika. Kui tagantjärele mõelda, siis idee oli väga hea, aga teostus jäi nõrgaks, ja seda just vähese kogemuse tõttu.

Esimene päev saabusime rongiga Põlvasse, kust ostsime veel viimased asjad, mida matkal tarvis on, ja alustasimegi oma matka Taevaskoja poole, esimese osa kõndisime mööda raudteed, kuni jõudsime sillani, mida me ei saanud ületada, sest raudteetöölised tegid seal tööd (mingi silla renoveerimistööd). Seega pidime minema silla alt ja ületama üsna kiire jõe, mis oli hollandlaste jaoks tõeline „wilderness“. Sellega hakkama saades jätkasime oma teed, kuni pöörasime raudteelt ära, et jõuda kaardile, kuid see õhtu me sinna ise ei jõudnud. Lonkisime mööda metsateid, teades, et suund vähemasti on õige. Lõpuks, kui oli juba hämar, jõudsime külasse, kust küsisime, kuidas saada Taevaskojasse (raske sõna :))Ja lahke külaelanik viis meid ise ära, kuhu oli läbi metsa üsna vähe maad, aga mööda teed üsna palju. Ei mäleta, kas esimene õhtu jõudsime lõket ja süüa ka teha või mitte.

Teisest päevast mäletan algust ja et oli ilus ilm. Eelmine päev oli ka päiksepaisteline. Õhtuks jõudsime Hatiku metsamajja (mida enam pole). Mäletan, et sai palju romantikat tehtud küünaldega (selles oli vist Evelin süüdi). Kõigile see meeldis, ikkagi valgustatud tee kuivkapini ja muud valgusemänguvõlud. Võib-olla olid küünlad kolmandal päeval, sellest hetkest on mul aeg sassis. Igaljuhul laupäeva veetsime ühes kohas, vahepeal käisime Kiidjärves ujumas ka muidugi.
Ja nagu hingamispäevale kohane, laulsime ja rääkisime ka Jumala sõnast, ja klaverisaatjaks oli meil Aldar, ja sõnajagajaks ka tema (kui ma õigesti mäletan). Usun, et see oli ilus päev, sest mäletan vaid naeratusi sellest päevast.

Viimasest päevast mäletan, et tõmbasin endale ämbritäie tulikuuma vett jalale, ning istusin pärast seda tükk aega ojas (õppisin, kuidas tüdruku ees ettepanekut teha :)). Hollandlased olid pahviks lööödud, et sellise põletusega üldse edasi matkasin. Aga nii hull see ka ei olnud, ja tänu sellele, et vanaemal oli palju aaloed kodus (pärast ei olnud), pole armi ka. Ja viimase päeva viimane pilt saigi tehtud Valgemetsa raudteejaamas. Ma arvan, et pildi tegi kohalik, või olen ma kedagi kahe silma vahele jätnud….
Selline oli meenutustes meie esimene matk…